RES PUBLICA PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED
Ühendus RES PUBLICA on 1989. aastal asutatud paremvaateline ühendus, mille ideaaliks on isikuvabadusel põhinev, traditsioone austav ja Eesti rahva kestvusele suunatud ühiskond. RES PUBLICA põhimõtted, millest lähtudes tegutseme, on: vabadus, väärikus ja heaolu.
VABADUS
Vabadus kui väärtus on ühtlasi ka kõigi muude väärtuste teostumise üheks vältimatuks eeltingimuseks. Vabaduseta ei saa areneda ja teostuda ka muud väärtused. Nii ongi vabadus kui märkamatu eeldus kootud kogu meie tegevusse. Rääkides oma tõekspidamistest, tehes eluplaane, luues pere, omandades haridust, tehes tööd – kõigi nende sammude eelduseks on vaba valik. Vabadus algab inimestest. Tagades vaba valiku võimalused inimestele, on vaba kogu ühiskond. Vabu valikuid saab teha vaid terve, haritud ja kultuurne inimene. Olles sundseisus tervise, oskuste või arusaamise puudumise tõttu, ei saa rääkida vabadest valikutest.
▪ Tervis onotsuste langetamise vältimatu eeldus. Olgu selleks üksikisik või kogu ühiskond – tervis on üliväärtuslik ressurss. Elu ja tervis on igaühe kõige intiimsem ja vajalikum omand. Igaühe enda kohustus on hoida oma elu ja tervist ning õpetada seda ka teistele, olles ise eeskujuks. Aga sageli sellest ei piisa. Meil kõigil on elu jooksul vaja arstiabi. Seetõttu peamegi enam tähelepanu pöörama meditsiinisüsteemi arendamisele Eestis. Eesmärk on ju lihtne: ohutu elukeskkond, oma perearst ja kiire ligipääs heasse haiglasse, kui selleks vajadus tekib.
▪ Haridus on väärtushinnangute, teadmiste ja oskuste edasikandja. Vaid haritud rahvas jääb ajaloos püsima. Hea haridus on eelduseks kaunite kunstide ja teaduse õitsengule, vabale ettevõtlusele ning majanduse arengule. Hariduse saamisel ei tohi majanduslikud võimalused olla takistuseks. Igaühele tuleb tagada tema võimete kohase hariduse kättesaadavus. Vaba saab olla vaid haritud ja teadlik inimene.
▪ Kultuuri tundmine ja selles osalemine on eelduseks, mis aitab aru saada ja mõista ühiskonnas toimuvat. Vaid kultuuri hoomavad inimesed saavad arendada majandust ja teha äri, väärtustada muusikat ja kunsti, tunnetada ilu ja hinnata sporti. Kultuur on sallivuse eelduseks. Mõistes ennast, saame mõista ka teisi. Olles oma kultuuri kandjad, pole tarvis karta võõra kultuuri pealetungi, keele väljasuremist või rahva hääbumist. Traditsiooniliste väärtuste arvestamine ja austamine on ka ühiskonna stabiilsuse alus.
VÄÄRIKUS
Eesti rahva ajalugu ulatub aastatuhandete sügavusse. Ka kõige raskematel aegadel on Eesti rahvas suutnud jääda kestma, seistes ja arenedes väärikana teiste rahvaste kõrval. Sellise kestvust tagava väärikuse aluseks on lugupidamine oma keelest ja kultuurist, usk iseendasse ja pingutused tuleviku nimel. Usume, et selle väärikuse läte on perekond. Vanavanemate eeskuju ja vanemate hool on kasvatanud lapsed väärikaiks oma maa ja ajaloo peremeesteks. Nii on ka perekond see väärtus, millest algab kogu ühiskond.
▪ Me oleme tunnistajaks perekonna muutumisele. Juba ammu on noorte perede püüdeks elada eraldi vanematest. Moodne perekond elab sageli vabaabielus. Üha sagedasemaks saavad erinevused klassikalistest “üks abielu kogu eluks” põhimõttest. Olgu selle tunnistuseks lahutuste ja mitmendat korda abiellumiste sagenemine, samas ka paljude üksikute või üksi lapsi kasvatavate inimeste olemasolu. Need muutused on paratamatud. Me ei tohi sekkuda inimeste vabadusse ise oma elu korraldada, kuid peame looma eeldused selleks, et kõigi nende muutuste käigus ei kannataks sajandeid hoitud väärikus.
▪ Perekonna tähtsamaid missioone on hoolitsus laste eest. Sõltumata vormist on perekonna keskmes ikka lapsed. Hea kodune kasvatus ja kindlustunne on võtmesõnadeks lastesse suhtumisel. Hoolimata perekonna muutumisest on meie soov tagada kõigile lastele nende märksõnade elluviimine. Tänavalapsed, perevägivald, laste kuritegevus, narkomaania noorte hulgas – need on ülimalt hoiatavad signaalid meie ümber, mis nõuavad äärmiselt tõsist tähelepanu.
▪ Perekonna teine tähtis missioon ühiskonnas on lugupidamine ja austus eakate ees. Tahame kõik oma vanaduspõlve väärikalt veeta. Siiski märkame enda ümber palju sellist, mis selle sooviga ei kattu. Ehkki riigi ja omavalitsuse võimalused võivad jääda napiks selle unistuse kohesel teostamisel, ei tähenda see loobumist sellisest püüdlusest. Kindlustunne, hooldus ja tugi eakatele, nende vajaduste arvestamine, nende väärikuse austamine on lahutamatuks koostisosaks kõigi põlvkondade väärika tuleviku tagamisel.
HEAOLU
Tänapäevases arenenud ühiskonnas on heaolu eelduseks majanduslik kindlustunne. Paraku pole kõik inimesed sünnipäraselt võrdsete võimalustega sellest osa saamiseks. Meid ahistavad asjaolud, mis meist ei sõltu – me ei saa valida kohta, aega ja olusid, millesse sünnime. Seega on peamine eesmärk heaolu tagamiseks võrdsete võimaluste tagamine. Kui me suudame tagada võrdsed võimalused tasuva töö saamiseks, ettevõtluse arendamisele ning kaitseme omandit ja vara, siis paraneb kiirelt ka iga üksikindiviidi ja ka kogu ühiskonna heaolu.
▪ Tasuv ja eneseteostust pakkuv töö on iseenesest mõistetav asi. Ükski amet ei häbista selle pidajat, kui vaid ametit hästi peetakse. Paraku oleme ideaalist, kus kõigil soovijail on hea ja tasuv töö, veel üsna kaugel. Peame keskenduma neile takistustele, mis praegu tegelikkuses seda ideaali pärsivad: korralik ja head tööd võimaldav ametialane väljaõpe kõrgetasemelises kutsekoolis või tugevas kõrgkoolis, ametialase täienduskoolituse võrgustik ja ümberõppevõimalus on selged sihid selle saavutamiseks.
▪ Ettevõtlusvabadus on jõuka ühiskonna nurgakiviks. Esimeste iseseisvusaastate kiire majandustempoga ei suutnud kaugeltki kõik inimesed kaasa minna. Siiski on meil palju häid kogemusi – kõikjal, kus leidub vaba konkurents, on langenud hinnad, paranenud kvaliteet ja klienti koheldakse kuningana. Tuues vaba konkurentsi elemente neisse valdkondadesse, kus see on veel vähelevinud, luues võimalused uutele ideedele, aidates nii linnas kui maal tekkida ja kasvada ka väikestel ettevõtetel, anname jõulise tõuke heaolu paranemisele kogu Eestis.
▪ Juba varases lapsepõlves õpime hindama vara ja omandit. Põhjamaine kliima õpetab seda meile maast-madalast. Kodu pakub kindlustunnet ja kaitset pimeduse ja külma eest. Õpime hindama neid asju enese ümber, mis aitavad end hästi tunda. Elu jooksul arenevad vajadused ja laienevad huvid. Ikka ja jälle peame enestele tunnistama, et oma võimete paremaks kasutamiseks vajame uusi võimalusi. Meie omand, meie vara on paratamatuteks vahenditeks enese arendamisel. Küllap pole palju nõuda sellele varale kaitset – olgu selleks siis pahatahtliku võõra, hoolimatu ametniku või võimude ükskõiksuse eest.
* * * * *
Need põhimõtted on meie tegevusprogrammi kujundamise aluseks. Usume, et neis vähestes lausetes on kajastatud kõik oluline. Neist põhimõtetest juhindudes saame kujundada oma suhtumise mistahes poliitikasse – olgu selleks siis ka pealtnäha kaugelseisvad väilis-, kaitse või majanduspoliitika.
Siiski tunneme, et üksi tegutsedes ei jõua kõike haarata. Soovides kanda vastutust Eesti eest, püüame leida neid inimesi, kes jagavad meie põhimõtteid. Oleme valmis koostööks kõigi selliste inimeste, liikumiste ja organisatsioonidega, kes austavad meiega sarnaseid aateid.
Kinnitatud Res Publica üldkogu poolt 02. detsembril 2000 Tallinnas