Res Publica ajatelg 1989 – 2006
17.08.1989 asutasid 25 noort ühiskonnategelast parempoolse poliitilise ühenduse Res Publica.
25.01.1992 taastasid aktiivsed noored Ott Sandraku soovitusel Res Publica tegevuse, eesmärgiks oma liikmete ühiskondlik harimine ja parempoolse ilmavaate levitamine Eestis.
30.01.1993 Res Publica tegi esimese poliitilise jõuna ettepaneku kaotada Eestis ettevõtete tulumaks.
17.08.1996 toimus Res Publica aastapäevakonverents „Eesti teelahkmel: vaba ühiskond või kõikvõimas riik“.
Ühendus Res Publica oli 1996. aastal esimene poliitiline jõud Eestis, kes avas oma kodulehekülje internetis aadressil ngonet.ee/respublica.
17.05.1998 avaldati meedias 13 Res Publica liikme ja toetaja manifest „Eesti Idee – vähene ja tõhus riik“, mis juhtis tähelepanu vajakajäämistele Eesti arengus.
1999. aastal osales ühendus esimest korda 19 kandidaadiga Riigikogu valimistel. Kandidaadid seati üles Eesti Reformierakonna ja Isamaaliidu valimisnimekirjades. Res Publica ridadest pääses Reformierakonna nimekirjas Riigikokku Maret Maripuu ja Isamaaliidus Jaan J. Leppik.
1999. aastal osalesid ühenduse kandidaadid ka esmakordselt kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel üle Eesti 24 omavalitsuses.
Alates 1999. aasta lõpust tegutses Res Publica avatud parempoolse poliitilise ühendusena ning loobus noorteorganisatsiooni staatusest.
02.12.2000 võeti Res Publica üldkogul vastu manifest „Vastutus Eesti Eest“. Dokument täpsustas ja täiendas 90ndate alguse manifesti, mille kohaselt on ühiskonna kõigi hüvede aluseks vabadus ning väärika ja enesest lugupidava ühiskonna alustalaks on perekond.
08.12.2001 otsustasid Saku Suurhalli kogunenud ühenduse Res Publica liikmed moodustada erakonna Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica. Partei esimeheks sai professor Rein Taagepera.
2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osales Res Publica esimest korda erakonnana 117 omavalitsuses (251-st) oma nimekirjaga. Mitmetes omavalitsustes saavutati valimisvõit.
02.03.2003 toimunud Riigikogu valimistel pääses Res Publica 28 kohaga Riigikokku, moodustades koos Reformierakonna ja Rahvaliiduga valitsuskoalitsiooni, mille juht oli erakonna esimees Juhan Parts.
08.09.2003 Tartus toimunud Res Publica üldkogul avaldati toetust euroopalikele väärtustele ja tulevikule Euroopa Liidus. Esimest korda Eesti poliitikas läbisid erakonna ministrid liikmete usaldushääletuse.
04.06.2006 Pärnus toimunud Res Publica ja Isamaaliidu üldkogudel võeti vastu otsus rahvuskonservatiivsete parteide ühinemiseks. Moodustus erakond Isamaa ja Res Publica Liit.